Kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529.
Teemaplaneeringuga luuakse eeldused rahvusvaheliste ja regionaalsete ühenduste pidamiseks põhja-lõuna suunal Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja kesk-Euroopa vahel. Via Baltica viiakse vastavusse Eesti põhimaanteede ja rahvusvahelisse transpordivõrku kuuluvale liiklusrajatisele esitatavatele standarditele. Hea ja turvaline ühendus loob uusi arenguvõimalusi maantee lähedusse jäävatele kohalikele omavalitsustele.
Planeeringualaks on riigi põhimaantee trassikoridor, mis hõlmab Pärnu maakonda läbiva Via Baltica maanteed ning selle lähimõjuala Pärnu ja Sindi linnas ning Halinga, Are, Sauga, Paikuse, Tahkuranna ja Häädemeeste valdades.
Via Baltica trassikoridori valik keskendub liikluse sujuvuse ja ohutuse, teekasutajate teenindamise ning liikluskeskkonna taseme parandamisele.
Alates Rapla maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni planeeritud I klassi maantee on 2+2 sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga, kus trassikoridori laius on 650 m. Trassikoridoris paikneb 150 m laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Planeeritud on lahendused maantee I klassi nõuetele vastavusse viimiseks, sh trassi koridori paiknemine, eritasandiliste liiklussõlmede, põhimaantee rekonstrueerimisega kaasnevate kogujateede, jalg- ja jalgrattateede rajamine jms.
Liiklusprognoosist ja looduskaitselistest piirangutest lähtuvalt on Via Baltica alates Uulu-Valga ristmikust kuni Häädemeeste ristmikuni planeeritud madalama, so III klassi maanteena, kus trassikoridori laiuseks on 420 m, milles paikneb 120 m laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Selles lõigus Via Baltica jääb üldjuhul olemasoleva teemaa piiridesse, planeeritud on meetmed liikluse ohutuse tõstmiseks ja sujuvuse parandamiseks.
Planeeritud uus Pärnu suure ümbersõidu trass algab Via Baltica kilomeetrilt 118 ning jõuab praegusele teele tagasi kilomeetril 141. Esimeses etapis ehitatakse Pärnu suur ümbersõit välja III klassi maanteena. Ümbersõidu väljaehitamine saab toimuda alles pärast seda, kui liikluskoormus praegusel Pärnu linna läbival trassil ületab taseme, mis projekteerimisnormide kohaselt nõuaks sinna täiendavate investeeringute tegemist.
Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused lähtuvalt planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning sujuvaks ja ohutuks liiklemiseks vajaliku maantee väljaehitamise vajadusest. Teemaplaneeringu koostamise käigus on tehtud mitmed uuringud: maantee ja sellel olevate rajatiste seisukorra hindamine, liiklusohutuse analüüs, liiklusuuringud, tasuvusanalüüs, finantsanalüüs, tulemuslikkuse analüüs. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Nimetatud tööd on planeeringulahenduse aluseks. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja oma 01.07.2011 kirjas kiitis heaks Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 92,0-170,0″ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.
Teemaplaneeringu materjalid:
Joonised:
Halinga vald (pdf)
Are vald (pdf)
Sauga vald (pdf)
Pärnu linn (pdf)
Sindi linn ja Paikuse vald (pdf)
Tahkuranna vald_1 (pdf)
Tahkuranna vald_2 (pdf)
Häädemeeste vald (pdf)
Koondkaart (pdf)
Jooniste vektorandmed on võimalik alla laadida Planeeringute andmekogu (PLANK) vahelehelt “Failid”
Teemaplaneeringu lisad:
Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
KSH keskkonnapiirangute joonised:
Kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad
Kultuurimälestised ja looduskaitsealane informatsioon
Maardlad ja maaparandusehitised
Rohevõrgustik omavalitsusüksuste üldplaneeringute põhjal
Lisa 2. Uuringud ja analüüsid
Tasuvusarvutuse aruanne ja lisa 1-22
Geoloogiline ja hüdroloogiline uuring
Maantee ja sellel olevate rajatiste seisukorra hindamine ja lisa 1