Võru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 maakonnaplaneeringu Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas.

Võru maakonnaplaneering on koostatud ja kehtestatud maakonnapiirides, mis kehtisid enne haldusreformi. Võru maakonnaga liitunud endisel Põlva maakonna territooriumil (Värska vald, Mikitamäe vald ja Orava vald) kehtib Põlva maavanema poolt 18.08.2017 kehtestatud “Põlva maakonnaplaneeringu 2030+” lahendus.

Maakonnaplaneeringu peamiseks ülesandeks on anda suunised maakonna kestliku ruumilise arengu loomiseks, tagades tasakaalustatud ruumistruktuur ning elukvaliteet olukorras, kus maakonna asustus on jaotunud ebaühtlaselt ja elanikkond on pikema ajaperioodi jooksul kahanemas. Maakonnaplaneeringu läbivateks teemadeks on asustusstruktuur ja asustuse suunamine, ruumiliste väärtuste võrgustikud, arengut suunavad keskkonnatingimused ja tehnilised võrgustikud.

Maakonnaplaneering näeb ette Võrumaa ruumilise arengu visiooni aastani 2030+ järgmiselt: „Võrumaa on atraktiivne, ajaloolist jätkuvust ja looduslähedust väärtustava ruumistruktuuriga maakond. Selgelt eristuvad siin traditsioonilised külamaastikud ning kompaktsena hoitud asulad ja linnad, mis koondavad ka mahukamat ettevõtlust ja tootmistegevust. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb nutikate ja paindlike teenuslahenduste rakendamisel ning mugavatel ühendustel oluliste keskustega, eelkõige Võruga. Sellega on tagatud kvaliteetne elukeskkond erinevates Võrumaa piirkondades.”

Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel.

Maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.

Maakonnaplaneeringu koostamisel on olnud sisendiks olemasolevad riiklikud ja maakondlikud arengukavad, strateegiad, planeeringud, uuringud, erinevate ametkondade või huvigruppide arenguvajadused, seisukohad jm. Lisaks on koostamisel arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” sätestatud eesmärke.

Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Maakonnaplaneeringu lahendus tugineb KSH aruandele, millega selgitati, kirjeldati ja hinnati planeeringu elluviimisega kaasnevat mõju nii majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele kui

looduskeskkonnale. Maakonnaplaneeringuga ei kavandatud tegevusi, millega kaasneks oluline piiriülene keskkonnamõju.

Võru maakonnaplaneeringu koostamist korraldas Võru Maavalitsus koostöös planeeringu konsultandi OÜ-ga Hendrikson & Ko, KSH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ-ga, Võrumaa kohalike omavalitsustega, riigiasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb ja teiste huvitatud isikutega.

Muudetud Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 28 kehtestatud Setomaa valla üldplaneeringus tehtud ettepaneku alusel miljööväärtuslike alade osas.

Vaata planeeringut planeeringute andmekogust (PLANK) : planeeringud.ee

Maakonnaplaneeringu materjalid:

Seletuskiri

Joonised:

Asustuse suunamine (pdf)  

Ruumilised väärtused (pdf)  

Jooniste vektorandmed on võimalik alla laadida Planeeringute andmekogu (PLANK) vahelehelt “Failid”

 

Maakonnaplaneeringu lisad:

Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

KSH aruande lisad

Lisa 2. Ruumilise arengu analüüs

Lisa 3. Planeeringu lähteseisukohad

Lisa 4. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

Lisa 5. Teemaplaneering “Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad

Lisa 6. Tegevuskava

 

Uuringud ja analüüsid:

Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes

Väärtuslike põllumaade määramise metoodika

Võru maakonnaplaneeringu teemaplneeringu “Võru maakonna sotsiaalne infrastruktuur” analüüs

Võru maakonnaplaneeringu eeltööd, maamajandus ja riiklikud huvid

Võru maakonna rohevõrgustik, joonis Roheline võrgustik

Rohelise võrgustiku metoodika (2002)

Väärtuslike maastike määratlemise metoodika (2001)

Skip to content