Põlva maakonnaplaneering 2030+

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestati Põlva maakonnaplaneering.

Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337. Maakonnaplaneering koostati kogu maakonna kohta ja selle eesmärk on toetada maakonna sellist ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv väheneb. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ning -võimalustega, asustuse arengu suunamine ja maa ning loodusressursside tasakaalustatud kasutamise kavandamine. Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.

Põlva maakonnaplaneeringu koostamisel oli aluseks kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus ja Siseministeeriumi (alates 2015. aastast Rahandusministeerium) koostatud maakonnaplaneeringute lähteseisukohad. Maakonnaplaneeringu koostamisel lähtuti selle koostamise ajal kehtinud üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ ja teistest arengudokumentidest ning Rahandusministeeriumi ja maavalitsuste koostöös valminud juhenditest. Üleriigilise eesmärgi, kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamine, täitmiseks on sätestatud kaks peamist põhimõtet: olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine ja olemasoleva linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Teisalt on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamisel arvestatud kohaliku kontekstiga, lähtudes maakonna kohta koostatud ruumilise arengu analüüsi järeldustest. Nimetatud analüüsi alusel seatud põhimõtted ja suundumused on aluseks maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamisele teemavaldkonniti. Põlva maakonnaplaneeringu lahendus keskendub järgmistele olulisematele teemadele: keskuste võrgustiku määramine lähtudes olemasolevast asustusstruktuurist, linnalise asustuse alade määramine ja riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine. 

Maakonnaplaneeringu lahendus tugineb keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele, mis sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja keskkonnaalaseid kaalutlusi ning meetmeid negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Koostamisel arvestati sellega, et maakonnaplaneeringus esitatud suuniste, põhimõtete ja tingimustega oleks välditud olulise negatiivse mõju teke loodus-, kultuurilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande järgi võib mõju pidada pigem positiivseks, sest ruumilise struktuuri korrastamine arvestades kohalikke olusid ja eeldusi võimaldab erinevaid ressursse kasutada säästlikumalt, tulemuslikumalt ja läbimõeldumalt.

Vaata planeeringut planeeringute andmekogust (PLANK) : planeeringud.ee

Maakonnaplaneeringu materjalid:

Seletuskiri

Joonised:

Asustuse suunamine (pdf)  

Ruumilised väärtused (pdf)  

Jooniste vektorandmed on võimalik alla laadida Planeeringute andmekogu (PLANK) vahelehelt “Failid”

 
Maakonnaplaneeringu lisad:

Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

KSH aruande lisad

Lisa 2. Ruumilise arengu analüüs

Lisa  21Ruumilise arengu visioon, põhimõtted ja suundumused

Lisa 3. Maakonnaplaneeringu lähteseisukohad

Lisa 4. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

Lisa 5. Kaitseliidu Põlva maleva lasketiiru asukohavaliku analüüs

Lisa 6. Tegevuskava

 
Uuringud ja analüüsid:

Metoodilised soovitused väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks

Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur” analüüs

Põlva maakonnaplaneeringu eeltööd, maamajandus ja riiklikud huvid

Põlvamaa rohevõrgustik

Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööd

Toimepiirkondade määramine

Rohelise võrgustiku metoodika (2002)

Väärtuslike maastike määratlemise metoodika (2001)

Skip to content